OLULINE TEADA

 

Tarnimine

Betooni Tarnija kohustub kooskõlastama Tellijaga eelnevalt pumba paigalduse ning vajadusel informeerima Tellijat pumpamisega seonduvast  (suurte puude lähedus, elektriliinide lähedus, pumpamisplatsi horisontaalsus, juurdepääsuteed, teede ja pumpamisplatsi kandevõime – täislastis auto kaal ca 32t jm).

Tellija ülesanne on näidata autojuhile koht ehitusobjektil, kus on võimalik vajadusel pesta pumi ja mikserautosid ja kuhu on võimalik jätta pumba puhastamisel betoonijäägid. Kui objektil ei ole võimalik betooni miksreid pesta, tasub Tellija pesemisega seotud kulud. Mõningatel juhtudel on tarnijal õigus nõuda vee kasutamise võimalust objektil (tellija garanteerida vee olemasolu).

Tellija kontrollib tarnitava betooni ja saatelehe andmete vastavust tellimusele. Kui tellija tuvastab vea, teavitab ta sellest koheselt tarnijat (vajadusel!!!! koostatakse sellekohane kahepoolne akt). Vastasel juhul loetakse tellimus vastuvõetuks ja hilisemaid pretensioone tarne mittevastavusele ei arvestata.

Tellija vastutab pumpamise töö juhtimise, järelevalve, vajalike töölubade ja liikluskorralduse eest. Tellija ülesanne on tagada ehitiste ja esemete katmise määrdumise eest ning informeerib nendest pumi- või mikserauto juhti.

Pumpamiseks vajalike toruliinide ja voolikute paigaldus, teisaldus, mahavõtt ja puhastamine on tellija ülesanne pumbajuhi tehnilisel juhendamisel (sealhulgas ka voolikute maha ja pealelaadimine pumile). Nimetatud töö teostamiseks kulunud aeg loetakse objekti töö aja hulka.

Tellimuse tühistamisest ja/või teistest muutustest peab tellija tarnijat informeerima viivitamatult. Kui teavitamise hetkeks on tarnija poolt koorem laaditud ja/või betoonitehasest väljunud, kannab kulud tellija.

Tarnijal on õigus keelduda betooni maha laadimisest või alustatud maha laadimise lõpetama, kui on oht inimestele ja/või varale ning on kohustatud koheselt Tellijat sellest teavitama.

Tarnijal on õigus keelduda betooni pumpamisest, kui välistemperatuur on alla – 10ºC, kuna alates nimetatud temperatuurist võib betoonisegu külmuda nii mikseris, kui ka pumbas. Samuti tuleb arvestada tuulekülma tegurit (nt temp -8C ja tuulekiirus 5m/s on tajutav temp -15C). Tarnijal on õigus keelduda betooni pumpamist ka juhul kui tuule tugevus on enam kui 15m/s. Sellisel juhul Tarnija ja Tellija lepivad omavahel kokku pumpamise edasilükkamise kuni ilmaolude paranemiseni.

Tellija ja Tarnija ei esita üksteise vastu nõudeid, kui tellimuse täitmist takistavad pooltest sõltumatud asjaolud (tööde teostamiseks sobimatu ilm, liiklusega seotud takistused jms, mida loetakse vääramatuks jõuks ehk Force majeure)

 

Maksetingimused

Tarnija müüb tellijale teenuseid vastavalt kehtivale hinnakirjale, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tarnijal on õigus nõuda ettemaksu tellimuse täitmiseks. Tellija tasub tarnijale arve alusel ja arves märgitud tähtaja jooksul. Maksmisega viivitamisel on tarnijal õigus nõuda tellijalt tasumata summalt viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Tarnijal on õigus peatada tellijale edasised tellimuste täitmised kuni võlgnevuse likvideerimiseni.

 

Talvine betoneerimine

Ajaperioodil 01.10-30.04 tarnime betooni, mis on eelnevalt soojendatud ( vähemalt +15 C tehasest väljastamisel), soojendamise periood sõltub ilmast (nt septembri keskelt langeb õhutemperatuur sesavõrd, et on tarvis täitematerjali ja vett soojendada, siis lisandub küttetasu varem) . Talveperioodil, tulenevalt madalatest väliskeskkonna temperatuuridest, betooni kivistumisaeg pikeneb tunduvalt. Parema ja efektiivsema tulemuse saavutamiseks: kasutatakse betoonisegus tardumist kiirendavaid lisaaineid  või kasutatakse sarnase tulemuse saavutamiseks kõrgema tugevusklassiga betoonisegu. Väliskeskkonna miinustemperatuuridel on tarvilik soojenda rakised ja armeering  ning peale valu peab säilitama betooni temperatuuri (nt raketise katmine ja kattealune soojendamine jms). Tuleb vältida betoonisegu külmumist. Uuri lisa talvise betoneerimise kohta ka Betooniühingu kodulehelt

 

Kuuma ilmaga betoneerimine.

Paimaks ilmaks betoneerimistööde tegemiseks loetakse tuulevaikset ja pilves ilma, kus sooja oleks vahemikus 15 – 20 C ja suhteline õhuniiskus oleks kõrgem kui 70%. Paraku on ideaalset ilma suhteliselt harva. Betoonitöid tuleb teha nii külma ilmaga (vt talvine betoneerimine), kui ka kuuma ilmaga. Kuuma ilmaga on betooni täitematerjalid väga kuivad ning seetõttu on vee vajadus betoonisegus kõrgem. Samuti on betooni töödeldavus kuuma ilma korral halvem. Kuuma ilma puhul betooni parema töödeldavuse säilitamiseks  kasutatakse betooni lisandeid (aeglustid, plastifikaatorid ), vähendatakse betooni temperatuuri, ehitusplatsil rajatakse päikese- ja tuuletõkkeid. See on oluline nii valamisel kui valujärgsel hooldusperioodil.  Kuuma ilma korral on oluline betooni kiire valu (töödeldavuse aeg lüheneb) ning kahanemise pragude vältimiseks tuleks betooni vibreerida.

Suurt tähelepanu tuleb pöörata betoonivalujärgsele hooldusele vältimaks betooni kuivamisest tekkivate kahjustusi (plastilisest kahanemisest tekkivad praod, betoonpõrandate kaardumine jne). Minimaalseks järelhoolduse ajaks peetakse 3 päeva, kuid optimaalne aeg oleks 7 päeva (paha ei teeks isegi pikem aeg). Lihtne on süüdistada betoonitootjat/tarnijat betooni kvaliteedi mittevastavuses, kuid samas unustatakse ära valu hooldus peale valu lõppemist. 

Raketiste /saalungite demonteerimisega ei maksa kiirustada. Raketistel on oma roll betooni järelhoolduses, takistades liiga kiiret betooni kuivamist, samas aidates kaasa vajalikule tardumisprotsessile. Lisaks võib liiga varajane raketiste eemaldamine rikkuda betoonivalu kvaliteeti (betooni murdumine, vigastamine jne).

 

Vee lisamine betoonisegusse ehitusplatsil.

Reeglina ei tohi ehitusplatsil tarnitud betoonile vett lisada.  Vee lisamine on lubatud vaid järgmistel juhtudel; kui tehases on osa segule lisatavast vee hulgast jäetud teadlikult lisamata (sellisel juhul peab saatelehel olema märge vajaliku koguse vee kohta mis tuleb ehitusplatsil lisada) ning tellija nõudel (sellisel juhul tuleb teha vastav märge saatelehele ja see tellija poolt ka allkirjastada). Täiendava vee lisamise alternatiivina kaaluda (super)plastifikaatori lisamist. Plastifikaatorid parandavad betooni töödeldavust ning ei halvenda betooni kvaliteeti.

Ehitusplatsil vee lisamise vajadus betoonile võib olla seotud betoonisegu vajaminevast madalamast töödeldavuseastmest. Sellisel juhul võib vett lisada töödeldavuse saavutamiseni, kuid ei tohi ületada projektis olevat vesitsementtegurit.

 

Et betoneerimine õnnestuks

Betoneerimise õnnestumiseks on mõistlik teha nö „kodutööd“, välja selgitamaks millised betoneerimistööd millist oskusteavet vajavad.  Näiteks põranda valamisel tasuks kalkuleerida, kas riskida ja ise proovida valada (kui varem seda tööd tehtud ei ole) või kasutada spetsialistide abi, kel on kogemused ja vilumus. Vundamentide, plaatide, vahelagede puhul on oluline teada, kui tugevad ja toestatud peaksid olema saalungid, kui tihedalt ja kuidas toestada valatavat lage jne. Ka sellistel juhtudel on mõistlik kasutada spetsialistide abi ja nende oskusi. Lisaks on vajalik valmistuda ka valamisel tekkida võivate probleemidega. Kas ilmastikust (kuum/külm, sademed, tuul, päike jne) tulenevad riskitegurid on maandatud? Kas betoonivalu saab teostada piisavalt kiiresti, et betoon „käest ei läheks“ jne? Mida teha betooniga, kui see juba soovitud moel valatud sai? Kui olete nendele küsimustele vastused leidnud, siis on suur tõenäosus, et betoneerimistööd sujuvad tõrgeteta ja optimaalse eelarve raamides ning tulemus saab olema just selline nagu tööde planeerimisel soovitud sai. Otepää Ehitusgrupp OÜ soovib Teile jõudu ja on valmis olema partneriks planeeritavate tööde teostamisel!

 

Eestis kasutatava betooni klassid

Betooni tähistatakse tähega C (Eesti raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisnormi EPN 2 eelnõule ja euronormile EC 2).

Tavabetoonile on kehtestatud järgnevad klassid:

C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C45/55, C50/60

Arvud klassitähise C taga vastavad betooni normsurvetugevusele MPa-tes, millest enne murrujoont tähistatakse silindrilise katsekeha survetugevust ja murrujoone taga kuubikulise katsekeha survetugevust (Eestis kasutatakse  kuubikuliste katsekehade katsetamisel määratud survetugevust - katsekeha 150 mm küljepikkusega ning 28-päevase normsurvetugevuse korral )

Paljud  ehitusspetsialistid kasutavad betoonitähiseid „B“, mis on olnud käibel nõukogude ajal alates aastast 1984. Betooni tähistati B3,5, B5, B7,5, B10, B12,5, B15, B20, B25, B30, B35, B40, B45, B55, B60. Arv klassitähise B taga vastab betooni kuubilisele normsurvetugevusele MPa-tes (näiteks C20/25 vastab B25. Tähiseid B ja C kasutatakse paralleelselt ka praegusel ajal).

Kui ehitusprojektile on märgitud lisaks betoonimargile ka keskkonnaklass (tähistustega kas XC,XF,XD,XS või XA ning tähekombinatsioonile lisanduv number), siis sellest teavitada tarnijat kohe betooni tellimisel. Keskkonnaklassist tarnija teavitamata jätmine toob teile kaasa olukorra, kus tarnitakse vaid betoonimargile vastav betoon, kuid keskkonnanõuded (nt betooni külmakindlus või vastupidavus teatud keemilisele keskkonnale) jäävad täitmata ja betoon lõppkokkuvõttes ei vasta nõuetele. Sellisel juhul vastutab tellija ning kui sellega kaasneb vajadus tarnida uus betoon, siis tarnitud vale betooni, selle utiliseerimisega seotud kulud jäävad tellija kanda.

Betoonisegu on aluseline, võib tekitada nahaärritust ning allergilist nahareaktsiooni, silmaärritust, mistõttu on vajalik kanda kaitseriietust, -kindaid ja –prille. Nahale/silma sattunud betoon tuleks kiiresti maha pesta, allergilise reaktsiooni ilmnemisel pöörduda vajadusel arsti poole.